|
TERE EESTI KEEL - vene õppekeelega liitrühmas
Vene õppekeelega liitrühmas on suudetud luua turvaline arengu- ja õpikeskkond. Lasteaialaps ei ole teadlik keeleõppija ja sellest tulenevalt on püütud rühma keelekeskonda kujundada lapsest lähtuvalt nii, et tal tekiks ja püsiks huvi eesti keele õppimise vastu. Kuus aastat tagasi alustati eesti keele kui teise keele süsteemse õpetuse väljatöötamist ning tegevusse rakendamist. Rühmas kasutatav eesti keele kui teise keele õpetamise metoodika on suures osas õpetaja Sirje Tarkpea välja töötatud. Ta on valmistanud erinevaid õppevahendeid ja materjale, mis aitavad mitmekesistada eesti keele õpetust. Keeleõpetuse tegevused on läbinisti mängulised, kasutatakse õpetaja enda poolt väljatöötatud õppemänge, mis võimaldavad lausemallide kasutamisega harjutada teemakohaseid sõnu. Lastes tekib huvi sõnadega mängimise vastu, areneb kõne mõistmine, hääldus ja rikastub sõnavara. Lapsed julgevad üles näidata arusaamist st reageerivad endale sobival viisil verbaalselt või mitteverbaalselt. Keeleõpetuse tegevusi toetab rikkalik visuaalne keelekeskkond. Koostatakse seinale õpitud sõnade ja piltidega sõnastik (sõnad ei ole mõeldud lugemisoskuse omandamiseks) ja kaardistatakse laste abiga uued teemad piltidena seinale. Muidugi on selge, et keele oskust ei ole võimalik arendada vaid paar korda nädalas toimuva tegevuse käigus. Tihedas koostöös liikumise ja muusika õpetajatega on eesti keeleõpe lõimunud liikumise ja muusikaga. Rühma siseselt on keeleõpe lõimunud teiste õppevaldkondadega. Võime julgelt väita, et õpetaja poolt väljatöötatud õppematerjalid ja süsteemsus keeleõppes on tekitanud lastes soovi hakata kasutama eesti keelt suhete loomiseks eestlastest eakaaslastega
MIDA SAAB ÄRA TEHA LAPSEVANEM?!... ... loe ja uuri koos lapsega eestikeelseid raamatuid ... võimalda sagedast suhtlust eestlastest eakaaslastega ... pühenda eesti keelele iga päev 10 minutit (õhtune vestlus teelauas) ...kuula koos lapsega eestikeelseid lastelaule helikandjatelt ... toeta last ümbritseva maailma mõistmisel väärtustades nii eesti keelt ja kultuuri kui ka oma emakeelt ja kultuuri.
|